30. märts on IPA (International Psychoanalytical Assotiation/Rahvusvaheline Psühhoanalüütiline Assotsiatsioon) asutajate tähtpäev.
IPA ülesandeks on täpsustada ja ühtlustada psühhoanalüütikute koolituse aluspõhimõtteid; arendada ja akrediteerida psühhoanalüütilisi seltse, kehtestada oma liikmetele eetilised standardid, toetada ja tugevdada psühhoanalüüsi uurimise ning arendamise elujõulisust.
IPA kasvas välja komapäevaõhtustest kogunemistest Sigmund Freudi kodus alates 1902. aastast. Seal arutati huvipakkuvaid psühholoogilisi ja neuropatoloogilisi teemasid. Kogunemiste algataja oli arvatavasti Wilhelm Stekel. Aruteludel osalesid veel Max Kahan, Rudolf Reitel ning Alfred Adler.
1906. aastaks oli kohtumistele kutsutud juba 17 arsti ja psühhoanalüütikut. Toimusid kirglikud arutelud ja ettekanded nii üldistel kui isiklikel teemadel. Seltskond sai nimeks Psühholoogiline Kolmapäeva Ühing, mis 1908 aastal nimetati ümber Viini Psühhoanalüütiliseks Ühinguks. Selle esimeseks presidendiks valiti Sigmund Freud. Ühingusse kuulusid teiste hulgas tulevased IPA presidendid ja nimekad psühhoanalüüsi arendajad Max Eitingon, Carl Jung, Karl Abraham ja Ernest Jones. Ühingu esimesed naisliikmed olid Margarete Hilferding ja Sabina Spielrein. 1910. aastast oli president Alfred Adler.
IPA asutati 30. märtsil 1910. aastal Nürnbergis toimunud rahvusvahelisel psühhoanalüütilisel kongressil. International Psychoanalytical Association (IPA) esimeseks esimeheks valiti Carl Gustav Jung, sekretäriks Otto Rank.
Praeguseks kuulub IPAsse üle 12 tuhande liikme üle kogu maailma 3 piirkondlikku ühenduse kaudu:
– Euroopa Psühhoanalüütiline Föderatsioon (EPF), kuhu kuuluvad lisaks Euroopa riikidele ka Austraalia, India, Iisrael, Liibanon, Lõuna-Aafrika ja Türgi psühhoanalüütilised ühingud. Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts on samuti EPF täisliige.
– Ladina-Ameerika Psühhoanalüütiliste Ühingute Föderatsioon (FEPAL).
– Põhja-Ameerika Psühhoanalüütiline Konföderatsioon (NAPSAC), millese kuuluvad ka Jaapani ja Korea ühendused.