Mõtisklus küüditamise 76. aastapäeval armastusest, väest ja vägivallast

Inglise psühhoanalüütik Donald Winnicott* on kirjutanud, et inimelu alguses, juba emaüsas, on jõud e. vägi armastuse teenistuses. Me vajame väge elamiseks, loomiseks, armastamiseks ja armastuse kaitseks. Need tungid on meile kaasasündunud.

Inimese psüühikat uurides leiame, et väge kasutatakse ja mõnikord ka muundatakse see vägivaldsuseks, kui armastatu või enese elu ja armastus on ohustatud.

Tänasel küüditatute mälestamise päeval, küüditamise aastapäeval, on sobiv mõelda lisaks mälestamisele ja meenutamisele ka enese armastamise võimele, väele ja võimalikule vägivaldsusele.
Kui me oleme öelnud midagi või kordasaatnud mõne teo, mis haavab ja kahjustab teisi, siis tasuks süvitsi uurida, kelle või mille armastuse nimel ma seda tegin? Millisena ma olen kogenud või kujutlen oma armastatu väärtushinnanguid? Milline oht mu armastust ja armastatut ähvardab? Mõttekäigud ja vastused võivad olla üllatavad.

Süütunne tekib tavaliselt siis, kui märkame, et oleme tahtmatult või tahtlikult kahjustanud oma armastatut. Muidu tavaliselt mitte.

Loomulikult ei ole kõik eelnev sugugi lihtne ega kerge, kuid siiski vajalik sissevaade ja analüüs eriti praegusel ajal, sõjakas õhustikus meie kodumaal ning maailma paljudes paikades. Anna Freud** on kirjeldanud psüühilist kaitsemehhanismi, mis kujuneb sagedaste hirmu ja ärevust tekitavate olukordade ajel, milles ohver tunneb end vägivallatsejast sõltuvana, abitu ja võimetuna end kaitsmaks või põgenemaks. A. Freud nimetatas selle psüühilise kaitse samastumiseks vägivallatsejaga. Selline alateadlik kaitse pakub pidevate ähvarduste ja alanduste või reaalsete vigastamise või hävitamise sihtmärgiks olijale võimaluse kasutada oma väge psüühiliseks ning füüsiliseks enesesäilitamiseks. Võimetuks tegevast ärevusest, hirmust ja psüühilisest haavatusest võitu saamiseks samastutakse alateadlikult vägivallatseja käitumiste ja isiksuse omadustega nii, nagu neid tajutakse. Samas seletades enese vägivaldseid sihte õigluse või kaitsevajadusega. Mõnikord suunatakse sisekõnes taoline õpitud vägivaldsus ka enese vastu.

Seetõttu oleks tänuväärne kasutada Küüditamise aastapäeva, et tuua selle tähendused endale isiklikult lähemale, tunnetades armastusega oma väe üleminekuid vägivaldsuseks.

P.S. Lisan siia ülesvõtte Vabaduse väljakult, kuhu tavaliselt on küüditamise aastapäevadel paigutatud teemakohane installatsioon. Täna oli linnasüdames lage plats. Küünalde süütamine toimub kl 18. Loodame, et küüditamise aastapäeva tähistamine Vabaduse väljakul ei ole hääbuv tava.

* Winnicott, D. W. (1975) Through Paediatrics to Psycho-Analysis. (16. ptk)
** Freud, A. (1936) The ego and the mechanisms of defence.