Blogist leiad mu mõtisklusi, tekste seoses tähtpäevadega ning uudiseid. Head lugemist!
Silma vaadates
Külli Suitso kiivritööde sarja (2014 – 2021) kuuluvad maalid on sügavamõtteliselt kõnekad ja avarad. Kutsuvad nautima väljendusvõimsuse ilu ja mõistatama kompositsioonides peitvaid tähendusi. Kunstnik selgitab maali ideed ja lähtekohti oma Face Booki postituses nõnda: kiiver, mida seostatakse sõja, vägivalla või
Mõtteid M. Vaino artiklist “Okupatsioonisümbolid meie hinges”
Nõukogude okupatsioon kui perversioon Maarja Vaino on järjekordselt kirjutanud sisuka mõtiskluse Eesti elus ja rahva hinges toimuva kohta: Okupatsioonisümbolid meie hinges (02.05.2025 err.ee). Artikli lõpus esitab ta kolm küsimust: Kui palju me teadvustame endale kõiki neid hoiakuid, millega nähtamatult taastoodame
Mõtteid Imbi Paju raamatust „Kirjanduskliinik“ (Gallus, 2023)
Eravestluses pillas üks prantsuse psühhoanalüütik mõtte, et Põhja-Euroopa psühhoanalüütikud suhtuvad täiskasvanutesse kui väikelastesse. Kuigi märkus oli öeldud teatava üleolekuga, on selles omajagu tõtt. Sügavamate tähenduste ja seoste avastamiseks ning mõistmiseks on otstarbekas hoida meeles arengupsühholoogilisi asjaolusid, mille abil uudistada inimmeeles
IPA 125 – palju õnne!
30. märts on IPA (International Psychoanalytical Assotiation/Rahvusvaheline Psühhoanalüütiline Assotsiatsioon) asutajate tähtpäev. IPA ülesandeks on täpsustada ja ühtlustada psühhoanalüütikute koolituse aluspõhimõtteid; arendada ja akrediteerida psühhoanalüütilisi seltse, kehtestada oma liikmetele eetilised standardid, toetada ja tugevdada psühhoanalüüsi uurimise ning arendamise elujõulisust. IPA kasvas
Mõtisklus küüditamise 76. aastapäeval armastusest, väest ja vägivallast
Inglise psühhoanalüütik Donald Winnicott* on kirjutanud, et inimelu alguses, juba emaüsas, on jõud e. vägi armastuse teenistuses. Me vajame väge elamiseks, loomiseks, armastamiseks ja armastuse kaitseks. Need tungid on meile kaasasündunud. Inimese psüühikat uurides leiame, et väge kasutatakse ja mõnikord
Enne mõtle
„Enne mõtle, siis ütle,“ õpetab eesti rahvatarkus. Seda manitsust on arvatavasti paljud meist kuulnud, tõdenud ja pidanud vajalikuks nõnda teisigi hoiatada. Taolise tarkuse taustaks on soome-ugri animistlik usund ja maailmatunnetus – igal olendil, taimel ja asjal on hing. Iga väljaöeldud
Aeg-ajalt puudutasime ka meele elususeks ja arenguks vajalikku märkamist, et enamasti eksisteerib dialektiline lõtk meie teadmiste ja teadmatuse vahel. Kõlas muudki.