Blogist leiad mu mõtisklusi, tekste seoses tähtpäevadega ning uudiseid. Head lugemist!
„Näitemäng“ näitlikustab nähtamatut
„Näitemäng“ Autor: Jon Fosse Lavastaja: Lembit Peterson Tõlkija: Sigrid Tooming Kunstnik: Kalju-Karl Kivi Helikujundus: Helena Tulve Valguskujundaja: Léon Augustin Allik Osades: Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song, Maria Peterson Esietendus 2. detsembril 2025
“Vaimne tervis” või “meeletervis”
Airi Värnikult ilmus 29. novembri Postimehes sisukas lugu: “Loodusrikkuse kahanemisega paralleelselt on vaesunud meie sisekosmos”. Artikli temaatikaga haakudes kirjutan mõned mõttekatked, mis on mul juba mõnda aega meelel pakitsenud. Need vajavad kindlasti põhjalikumat seedimist ja edasiarendamist. Loodetavasti sobivad need ka
Iga inimest tuleks kuulata sama tundliku vastuvõtlikkusega, nagu Arvo Pärdi klaveripalasid ja temaga samal moel ka kõneleda
6. detsembril toimus Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi (EASS) järjekordne Talveseminar. Sündmusele oli kutsutud ka Eesti Pereteraapia Ühingu ja Seksuaaltervise Liidu inimesi. Osalejaid oli palju, kahjuks kõik soovijad seminarile ei mahtunudki. Päeva alustas lühifilm Arvo Pärdist. Saime
Silma vaadates
Külli Suitso kiivritööde sarja (2014 – 2021) kuuluvad maalid on sügavamõtteliselt kõnekad ja avarad. Kutsuvad nautima väljendusvõimsuse ilu ja mõistatama kompositsioonides peitvaid tähendusi. Kunstnik selgitab maali ideed ja lähtekohti oma Face Booki postituses nõnda: kiiver, mida seostatakse sõja, vägivalla või
Mõtteid M. Vaino artiklist “Okupatsioonisümbolid meie hinges”
Nõukogude okupatsioon kui perversioon Maarja Vaino on järjekordselt kirjutanud sisuka mõtiskluse Eesti elus ja rahva hinges toimuva kohta: Okupatsioonisümbolid meie hinges (02.05.2025 err.ee). Artikli lõpus esitab ta kolm küsimust: Kui palju me teadvustame endale kõiki neid hoiakuid, millega nähtamatult taastoodame
Mõtteid Imbi Paju raamatust „Kirjanduskliinik“ (Gallus, 2023)
Eravestluses pillas üks prantsuse psühhoanalüütik mõtte, et Põhja-Euroopa psühhoanalüütikud suhtuvad täiskasvanutesse kui väikelastesse. Kuigi märkus oli öeldud teatava üleolekuga, on selles omajagu tõtt. Sügavamate tähenduste ja seoste avastamiseks ning mõistmiseks on otstarbekas hoida meeles arengupsühholoogilisi asjaolusid, mille abil uudistada inimmeeles
Aeg-ajalt puudutasime ka meele elususeks ja arenguks vajalikku märkamist, et enamasti eksisteerib dialektiline lõtk meie teadmiste ja teadmatuse vahel. Kõlas muudki.