Lapsepõlve mõju seksuaalsele*
Meelis Sütt
Puudutan ülevaatlikult puudutatud mõnesid soolise ja seksuaalse identiteedi (just sellises järjekorras toimub eneseteadmuse psühhoseksuaalne areng) kujunemise asjaolusid. Jutu läbivaks ideeks on allasurutud hingelise valu võimalikud mõjujõud soolisele ja seksuaalsele eneseteadmusele. Samuti leiavad põgusat käsitust sõltuvussuhte kujunemise alged, mis seostuvad enesest ja oma tundeelust võõrandumisega. Head lugemist ja kaasamõtlemist!
Lapseea teadlike ja teadvustamata kogemuste ja tõekspidamiste alusel luuakse ning säilitatakse oma minapilt. Otsitakse partnereid, valitakse eriala, töökoht ja hobid, kasvatatakse lapsi ja hoitakse lapselapsi. Kõik algab lapsepõlvest. Lapsepõlves luuakse isiksusele alus ehk see, kuidas ennast tunnetada, oma aistinguid ja tajumusi tõlgendada ning elusündmustele reageerida. Ja seda elu
esimestest hetkedes alates, võibolla isegi varem.
Kuigi me sünnime sini- või pruunisilmsete, pikkade või lühikeste, blondide või brünettidena, siis sooline ja seksuaalne identiteet ei ole sünniga kaasa antud. Need arenevad elu käigus. Rolli mängivad ka nii perekondlikud, kui ühiskondlikud setereotüübid. Kuigi umbes pooleteise eluaastani ei ole beebid teadlikud oma soost, ega sugude vahelistest erinevustest, on nad sünnist saati ümbritsetud soolistest ja seksuaalsetest reeglitest. Määratakse ja piiritletakse, mida võib nautida ja mida mitte. Reeglite ja stereotüüpide vahendusel läheb käiku seksuaalsuse kontroll. Toimivad teadvustatud ja teadvustamata, kokku lepitud ja kaootilised, kohased ning ebakohased suhtumised soolisusse ja seksuaalsusesse. Neist osast antakse ka selgelt teada.
Osa aga tuleb lapsel endal mingil moel ära aimata ja tõlgendada. Kogu kupatusega kuidagi kohaneda. Mõju avaldavad nii lähedaste, kui muul viisil oluliste inimeste väljendatud jäigad, empaatiavaeseid tõekspidamised, aga ka hoolimatu hinnangulisus. Samuti ka minevikus ja olevikus levivaid ajastu hõngulised stereotüübid ja müüdid. Elujõudu ehk seksuaalsust kas suunatakse, toetatakse ja jõustatakse või surutakse alla või koguni traumeeritakse reeglite ja stereotüüpide abil. Määravaks saab, kuivõrd mõistev on kasvukeskkond.
Sageli on ümbritsevatel inimestel erinevad ootused poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste soolisusele ja seksuaalsusele. Igal meile olulisel isikul võib olla isesugune nägemus seksuaalsusest, aga eriti teiste seksuaalsusest. Võib juhtuda, et suhtumised ja hoiakud on vastuolulised, kuni vastanditeni. Saa siis aru teistest ja endast!
Must-valge maailma- ja minapildi puhul hinnatakse kõiki naisi ühesugusteks ja kõiki mehi teistsugusteks. Samasoolisi aga enesestmõistetavalt omavahel sarnasteks. Jäigalt kaheks jaotava käsitluse puhul on raske, kui mitte võimatu tähele panna ja mõista lapsel või murdeealisel enese isikupärase väljenduslaadiga suguelulisi asjaolusid. Mõistmatu ja vastuvõetamatu tõrjutakse teadvusest, eitatakse või suletakse psüühilise kaitse meeltest välja enne, kui see jõuab teadvusesse.
Kahjuks loob naise isikupärase ja kordumatu seksuaalsuse eitamine, selle pidev tühistamine või muul viisil muserdamine olukorra, kus seks võib muutuda valulikuks, või iha kaduda. Hingeline valu ja selle alla surumine või mingil viisil meelest hajutamine võib muutuda kannatuseks ka füüsiliselt rahuldust pakkuva väljundi vaevustes ja valudes. Hingeline valu võib kujuneda tajumisest, et “mind ei armastata sellisena nagu ma olen”, “pean olema selline nagu „teised“ või „partner seda soovib – muidu solvan teda või neid. Tema või nemad võivad mu hüljata”.
Mõned haavatud seksuaalsusega naised, kelle naudingute väravaid kaitseb valu-lukk, püüavad partneri abil (olenemata soost) jõhkralt sisse (või välja?) murda, hüljates oma vajadused subjektina. Hüljatakse oma isikupära, soovid ja vajadused ainulaadse isikuna, kordumatu naisena, olemaks teistele, ja seeläbi ka enese jaoks, turvaline objekt ehk teiste soovidele ja vajadustele keskenduv tegelane.
Samas, enese soovid ja vajadused ju ei kao, vaid jätkavad oma salapäraseid toimetamisi
alateadlikult.
Võib oletada, et nii on allasurutud seksuaalsusega naisi õpetatud kas sõnaselgelt või kaudsemalt turvalisust ja kindlustunnet saavutama – “ole selline, kes vastab kõikide parameetrite keskmistele, mis naiste kohta ühiskonnas liiguvad, siis sind hinnatakse ja armastatakse. Sinu enda huvides on vastata nii meeste, kui teiste naiste ootustele välimuse, intellekti, tunnete dünaamika ja elustiili kohta”. Jäigalt esitatud nõudmistes ei ei jää ruumi enda isiksuse eripära tunnustamisele.
*Artikkel ilmus 2023. aastal ajakirjas Eesti Naine