Kas seksuaalsus võib mõjutada elu?*
Meelis Sütt
Seksuaalsus, samuti selle eitamine või tõrjumine seostub võimega armastada ja vihata, luua kiindumussuhteid ning leida neist rahuldust. Osaliselt teisenenud sugutung võimaldab muuhulgas nautida oma tööd, leida huvipakkuva eriala ja hobisid. Olla loov!
Sugutung, mida võidakse tajuda taltsutamatult metsiku ja pööraselt võimsana, võib samas olla psüühiliselt õrnim ja haavatavaim osa inimese elujõust. Ja siin on oluline enesega kontaktis olles mõista, mis sind toidab. Kas sa oled tõega aseksuaalne või on seks seotud vastumeelsuse ja valulikkusega, mida toidab hinge tardumus?
Alustame libiidost. Nii rahvakeeles kui ka ametlikus meditsiinis mõistetakse libiidot kui instinkti ja suguiha. Tegelikult on libiido määratlus laiem ja sügavam. Taandades seksuaalsuse kitsalt suguihale ja naudingule, eraldaksime suguelulised tunded inimesest kui tervikust. Ehk siis seksuaalsus on enamat, kui pelgalt akt või enese välja mängimine. Samuti, kui akt või tegevus ei õnnestu, siis võib olla selle taga midagi enamat, kui ainult füüsiline tegevus. Mida arvata, kui naise elujõud ja naudinguvõime on segunenud ähvardava valuga, kuigi ühtegi bioloogilist, füsioloogilist või neuroloogilist kõrvalekallet pole meditsiinilistes uuringutes leitud? Paljude sugueluliste vaevuste ja rahulolematuste puhul võib märgata seoseid hingeelu haavatavusega.
Seksuaalsus ei piirdu seksiga ja kõik inimlikud motiivid ei põhine ainult seksuaalihal. Seksuaalsusel on oluline osa mängida meie elus, aga ta pole kõike määrav. Eesti juurtega Ameerika psühholoog Jaak Panksepp on kirjeldanud seitset emotsionaalsel instinktil põhinevat ajet, millest tänapäeval lähtuvad inimeste tegutsemise motiivide uurimisel paljud psühhoanalüütikud:
otsimine
hirm
raev
lõbu
hoolitsemine
lein
mängulisus
Need seitse ajendavad meie seksuaalset aktiivsust ja võivad esineda tuletistena muus igapäevases tegevuses.
Seksuaalsus on osa argielust, võimest armastada ja vihata, luua kiindumussuhteid ning leida neist rahuldust. Teadlikkus enese seksuaalsusest kui arenemisvõimelisest ja mitmetähenduslikkust innustusallikast võimaldab olla kontaktis oma loomingulise poolega, leida huvipakkuv eriala, vaimustada oma tööst, leida inspireerivaid hobisid. Naised paigutavad seksuaaliha teinekord omaette kasti, märkamata selle taga meeltest väljatõrjutud emotsionaalsete konfliktidega seonduvat ärevust. Ehk seksuaaleluga seotud probleemid võivad olla psühhosomaatilised, vaimsetest sõlmedest tekkivad füüsilised vaevused. Kui eeldada, et sugueluliste häirete ja murede kohtlemisel peaks silmas pidama vaimset ja füüsilist terviklikkust, siis võib leida empaatilise lähenemise leevendamaks
psühhosomaatilisi sümptomeid ning häireid.
Prantsuse psühhoanalüütik Joyce McDougall on kirjeldanud, kuidas psühhosomaatiliste vaevustega inimese meeleilm vaesub, tekib elutuselaadne tardumus. Vaimsed kaitsemehhanismid suruvad kiirelt ja jõuliselt psüühikast välja meele tasakaalu ähvardavad kogemused, enne veel, kui teadvus on need läbi seedinud ja need võiks leida mõtlemiskõlbliku kujundlikkuse ja sümboli väärtuse. „Välja surumine“ tähendab siinkohal tundmustega seotud impulsside pidevat tõrjet. Tunded saavad kaitseks maha surutud enne, kui neid teadvustada jõutakse, teadvusesse jõuavad ainult füsioloogilised signaalid nagu vastumeelsus või valu.
Järgnevas artiklite sarjas vaatleme psühhoanalüütilisest vaatenurgast lähtuvalt mõnesid psüühika ja valuliku seksuaalsusega seonduvaid asjaolusid. Sedaviisi loodame leida, mõtestada ja mõista suguelu vaevustes kajastuvat hingevalu.
*Artikkel ilmus 2023. aastal ajakirjas Eesti Naine